Tavaliselt viskame need lihtsalt biojäätmete hulka ja sellega tundub lugu lõppenud olevat. Tegelikult võib ühe väikese biojäätme teekond olla päris põnev. Õigesti käidelduna võib sellest saada kompost, väetis, mullaparandaja või isegi biokütus.
Biojäätmete puhul räägitaksegi üha rohkem ringmajandusest. Mõte on lihtne: selle asemel et vaadata toidujääke kui midagi, millest tuleb vabaneda, võiks neid vaadata kui väärtuslikku toorainet.
Kui oled kunagi mõelnud, mida teha hommikuse kohvipaksuga, siis kõige lihtsam vastus on: pane see komposti.
Kohvipaks sisaldab muu hulgas lämmastikku, fosforit, kaaliumi ja magneesiumi ning sobib hästi komposti üheks „roheliseks” ehk lämmastikurikkaks koostisosaks. Küll aga ei ole hea mõte kallata suuri koguseid kohvipaksu otse lillepeenrasse.
Royal Horticultural Society soovitab kohvipaksu eelkõige kompostida. Nii laguneb see koos muu orgaanilise materjaliga ning toitained muutuvad taimedele paremini kasutatavaks. Samuti ei tasu uskuda müüti, et kohvipaks muudab mulla automaatselt väga happeliseks, selle mõju mulla pH-le on pigem väike ja ajutine.
Lisaks kohvipaksule sobivad komposti näiteks puu- ja köögiviljajäägid, munakoored, muruniide, kuivanud lehed ning oksad. Hea kompost vajab tasakaalu niinimetatud „roheliste” ja „pruunide” materjalide vahel.
Banaanikoores on taimede jaoks olulisi toitaineid, kuid kõige mõistlikum ei ole seda lihtsalt lillepoti peale vedelema jätta.
Banaanikoored võib lõigata väiksemaks ja lisada komposti. Seal lagunevad need koos muu orgaanilise materjaliga ning muutuvad osaks mullaparandajast, mida saab hiljem aias kasutada.
Sama kehtib paljude teiste köögiviljade ja puuviljade jääkide kohta.
Siin läheb asi juba päriselt huvitavaks. Biojäätmetest võib saada biogaasi.
Selleks viiakse orgaaniline materjal spetsiaalsesse suletud mahutisse, kus mikroorganismid hakkavad seda lagundama hapnikuta keskkonnas. Seda protsessi nimetatakse anaeroobseks kääritamiseks.
Tulemuseks on biogaas, mis koosneb peamiselt metaanist ja süsihappegaasist. Biogaasi saab kasutada näiteks soojuse ja elektri tootmiseks. Kui biogaasi puhastada ja metaanisisaldust tõsta, saadakse biometaan.
Biometaani saab kasutada sõidukikütusena. See tähendab, et orgaanilisest jäätmest võib pärast mitut töötlemisetappi saada kütus, millega sõidab näiteks buss või muu gaasimootoriga sõiduk.
Euroopa Biogaasi Assotsiatsioon toob välja, et linnad võivad kasutada kohalikest orgaanilistest jäätmetest ja reoveest toodetud biogaasi, puhastada selle biometaaniks ning kasutada seda ühistranspordis ja teistes sõidukites.
🍌 toidujäägid → ♻️ biojäätmete kogumine → 🦠 anaeroobne kääritamine → 💨 biogaas → ✨ puhastamine → ⛽ biometaan → 🚌 buss sõidab
See on üks hea näide sellest, miks biojäätmete eraldi kogumine ei ole lihtsalt „veel üks prügikast köögis”. Õigesse kohta jõudes võib jäätmest saada täiesti uus ressurss.
Biogaasi tootmisel ei kao kogu biojäätmemass lihtsalt ära.
Protsessi tulemusena tekib ka digestaat, toitaineterikas materjal, mida saab teatud tingimustel kasutada väetisena ja mullaparandajana. Nii ei kasutata ära ainult jäätme energiapotentsiaali, vaid osa selles olevatest toitainetest saab samuti ringlusse suunata.
See tähendab, et ühe biojäätme teekond võib olla hoopis pikem, kui esmapilgul arvata võiks:
See ongi ringmajandus kõige lihtsamal kujul.
Biojäätmete käitlemiseks ei ole ainult ühte võimalust.
Kõige tuttavam variant. Toidujäägid ja aiajäätmed lagunevad hapniku juuresolekul ning tulemuseks on kompost, mida saab kasutada mulla parandamiseks. Kompost aitab parandada mulla struktuuri, suurendada vee sidumist ja anda mulda orgaanilist ainet ning toitaineid.
Jah, biojäätmeid võivad töödelda ka vihmaussid. Vermikompostimises lagundavad orgaanilist materjali vihmaussid ja mikroorganismid ning tulemuseks on väga toitainerikas materjal, mida saab kasutada taimede kasvatamisel.
Kui biojäätmed lagundatakse hapnikuta keskkonnas, tekib biogaas. Seda saab kasutada soojuse ja elektri tootmiseks või edasi töödelda biometaaniks.
Puhastatud biogaasist saadav biometaan on oma omadustelt maagaasile väga sarnane ning seda saab kasutada näiteks transpordis või gaasivõrgus.
Sest biojäätmetes on endiselt alles palju väärtuslikku orgaanilist materjali ja toitaineid.
Kui biojäätmed satuvad segaolmejäätmetesse ja jõuavad prügilasse, lagunevad need hapnikuvaeses keskkonnas ning võivad tekitada metaani. Just seetõttu on biojäätmete eraldi kogumine ja nende suunamine kontrollitud käitlusse oluline.
Kui aga sama materjal suunatakse kompostimisse või anaeroobsesse kääritamisse, saab sellest teha midagi uut. See on päris suur mõtteviisi muutus: biojäätmed ei ole tingimata lõpp-punkt. Need võivad olla uue ringi algus.
Nii et järgmine kord, kui viskad banaanikoore prügikasti… mõtle korraks, et see ei pruugi olla lihtsalt „ära visatud banaanikoor”.
Ühest köögis tekkinud väikesest biojäätmest võib seega alguse saada päris pikk ring.
Kõik õigused kaitstud Boxly™
